Cloudsheet
 

Puhkus on välja võetud ja ettegi puhatud, kuid hädasti oleks tarvis veel ühte vaba päeva/nädalat/kuud? 
Appi tuleb palgata puhkus, aga seda omadel tingimustel.

Põhjuseid, miks tasustamata ehk palgata puhkust võtta, leiab mitmeid - võib-olla vajab meie paaripäevast abi ja tuge mõni lähedane või saab meile ootamatult osaks mõni ahvatlev ajutine (töö)pakkumine? Ehk on ka aeg soodne - põhitöökohal ongi tempo hetkel maas – mõni mahukas projekt just läbi saanud või töökoormus hoojaliselt langenud ning tööandja pole tasustamata lisapuhkuse andmise vastu.

Sellisel juhul on täiesti võimalik et töötaja ja tööandja jõuavad kokkuleppele, peatavad töölepingulise suhte ja töötaja jääb tasustamata (palgata) puhkusele. Näiliselt on rahu maa peal, kuid sellise kokkuleppe puhul maksavad lõivu mõlemad – nii tööandja kui töötaja.

Töötaja jääb eeskätt ilma oma töötasust, kuid lisaks tuleb pikemate tasustamata puhkuste puhul arvestada ka sellega, et:

  • tasustamata puhkuse aja eest ei kogune (erinevalt põhipuhkusest ja töövõimetuslehel olemisest) puhkusereservi;
  • töötuskindlustusstaazi ei kogune nende kalendrikuude kohta mil töötaja ei tööta ühtegi tööpäeva, sest nende kuude eest ei tasuta töötuskindlustusmakset.
  • tasustamata puhkustega liialdamine (n iga-aastane hooajatööst puhkamine) vähendab makstava sotsiaalmaksu suurust ja seeläbi töötaja haigushüvitiste, vanemapalga ja pensioni suurust.

Tööandja jääb vähemalt esialgu ajutiselt ilma heast töötajast, kuid ta peab meeles pidama kahte asjaolu:

  • sotsiaamaksuseadusega kehtestaud nõue jätkata tasustamata puhkuse ajal sotsiaalmaksu tasumist minimaalselt kuumääralt. 2015. aastal on kuumäär 355 EUR ehk sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 117,15 EUR/kuus.
  • vähemalt ühe terve kalendrikuu kestva sh tasustamata puhkuse on tööandja kohustatud registreerima Maksu-ja Tolliameti töötamise registris. Kui isik on töötanud kalendrikuu jooksul vähemalt ühe päeva sh kui tasustamata puhkus läheb kahte erinevasse kuusse ja mõlemas kuus on päevi, mille eest töötajale tasu arvestatakse, siis peatumist märkima ei pea.

Seega ehkki tööandja palgata puhkuse ajal töötasu ei maksa, tekib tööandjale seoses töötaja palgata puhkusega rahaline kulu.

Näiteks: töötaja töötasu on 600 EUR  ja ta töötab 20st tööpäevast kõik päevad - sel juhul tema palgalt tasutav sotsiaalmaks on 600 x 0,33 = 198 EUR

  • Töötaja võtab nädala tasutamata puhkust – töötab 15 päeva, sel juhul tema töötasult makstav sotsiaalmaks on 600/20X15=450 x 0,33 = 148,5 EUR  - tööandjal täiendavat sotsiaalmaksu kulu ei teki;
  • Töötaja võtab kolm nädalat tasutamata puhkust – töötab 5 päeva, sel juhul tema töötasult makstav sotsiaalmaks on 600/20X5=150 x 0,33 = 49,50 EUR – tööandjal tekib täiendav sotsiaalmaksukulu 117,15-49,50=67,65 EUR.

Kohustus tasuda sotsiaalmaksu miinimummääralt kehtib ettevõtte suhtes kellele töötaja on esitanud tulumaksuvaba miinimumi arvestamise avalduse - seda nii täis- kui osaajaga töötajate puhul. Juhul, kui tööandjal õnnestub teiselt tööandjalt saada tõend tema poolt arvestatud ja makstud sotsiaalmaksu suuruse kohta (töötaja teenib madalhoojal mujal lisa), võib ta enda poolt tasumisele kuuluvat miinimummäära samavõrra vähendada.

Lähtudes loogikast et teatud eluetapis töötatakse pigem osalise tööajaga ning sageli on just osaajaga töötajate töötasu sotsiaalmaksu kuumäärast väiksem, lubab seadus teha erandeid. Tööandja ei pea minimaalse sotsiaalmaksu tasumise kohustust täitma, kui:

  • töötaja on tööl lühendatud tööajaga (7- kuni 17-aastased töötajad ja haridustöötajad);
  • töötaja on õpilane või üliõpilane (koolitõendi alusel);
  • töötaja kasvatab alla kolmeaastast last, või kolme või enamat alla 19-aastast last;
  • töötaja saab riiklikku pensioni.

Samuti lubatakse sotsiaalmaksu miinimkohustust eirata juhul kui:

  1. töötaja on olnud enne tööle asumist aasta jooksul vähemalt kuus kuud töötuna arvel;
  2. töötaja on terve kuu töölt ära järgmistel juhtudel:
    • kasutab puhkust (sh rasedus- ja sünnituspuhkus), välja arvatud tasustamata puhkust poolte kokkuleppel;
    • on ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses;
    • esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 
    • osaleb streigis;
    • on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel.

Tasustamata puhkus ei ole mõeldud pikaajaliseks töölt eemal viibimiseks, sest mõlemal poolel on kaotada – töötajal sotsiaalsed garantiid ja tööandjal "tühja tasutud" sotsiaalmaks. Tööandja puhul ei ole ilmselt takistuseks maksu suurus  - madalhooajal annab sel moel majandades tööandjal tegelikult palgaraha kokku hoida. Pigem on oht et töötajal kaob motivatsioon stabiilsema pakkumise ilmumisel vanasse töökohta naasta.

Palgata puhkust kokku leppides kaotavad tööandja ja töövõtja kõige vähem kui puhkus hajutatakse pikema perioodi peale kalendrikuude vahel – sel juhul säilitab töötaja oma sotsiaalsed garantiid ja tööandjal ei teki täiendavat sotsiaalmaksukulu.

 

Kontakttelefon 522 2388   © 2017 Payroll Solutions OÜ