Cloudsheet
 

Start-up maailmas õpetatakse äriidee kiiret katsetamist – kui idee ei tööta, ära kuluta oma ressursse, vaid tee kiire otsus lõpetada. Sama reegel kehtib ka ettevõtte maksejõuetuks muutumise korral – kui on selge, et raha, millega töötajatele palka maksta, ei ole ega tule - reageeri kiiresti.

 

Halvas olukorras tee selgeks mida ja mil määral hüvitab Töötukassa ja millised kohustused jäävad tööandja kanda.

Töötukassa poolt makstavad hüvitised on määratud Töötuskindlustuse seaduses:

  • saamata jäänud töötasu eest makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
  • välja maksmata puhkusetasu eest makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
  • saamata hüvitiste (koondamis-ja etteteatamishüvitis) eest makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.

Eesti keskmine brutokuupalk 2015. aasta IV kvartalis oli 1105 eurot. Töötajatel, kes teenisid alla keskmise kuupalga, ei ole mingit probleemi saada Töötukassast täiel määral hüvitatud saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitis. Üle keskmise palga teenivatel töötajatel on päeva pealt koondamise puhul võimatu saada Töötukassalt korraga koondamishüvitist ja etteteatamishüvitist, sest seadus määrab kahe hüvitise peale kokku laeks ühe Eesti keskmise kuupalga, kuid kohustab samas üksnes koondamishüvitiseks arvestama ühe kuupalga.

Kuidas mõjutab etteteatamistähtaja järgimine Töötukassa poolt tasude hüvitamist, kirjeldab järgmine näide:

Töösuhe on kestnud 6 aastat (etteteatamiskohustus 60 päeva), töötaja kuupalk on 1200 eurot. Tööandja rahaline olukord ei ole võimaldanud töötasu maksta alates novembrist 2015. Pankrot ehk ettevõtte maksevõimetus kuulutatakse välja 31.01.2016 (hüvitise piirmäära aluseks on 2015. IV kvartali statistika).

1. Koondamine toimub etteteatamiseta nö päeva pealt 31. detsembril 2015:

Töötaja nõue tööandja vastu:                                 Töötukassa hüvitab­:

  1. töötasu november - detsember               2400 EUR                  2400 EUR
  2. puhkusehüvitis 28 päeva eest                  1200 EUR                  1105 EUR
  3. koondamishüvitis                                      1200 EUR                  1105 EUR
  4. etteteatamishüvitis 60 päeva                    2400 EUR                        0 EUR

KOKKU                                              7200 EUR               4610 EUR

2. Koondamine toimub etteteatamisega 30 päeva: etteteatamine toimub 31. detsembril 2015, töötaja viimane tööpäev on 30.01.2016 :

Töötaja nõue tööandja vastu:                                 Töötukassa hüvitab­:

  1. töötasu november - jaanuar                    3600 EUR                  3315 EUR
  2. puhkusehüvitis 28 päeva eest                 1200 EUR                  1105 EUR
  3. koondamishüvitis                                     1200 EUR                  1105 EUR
  4. etteteatamishüvitis 30 päeva                  1200 EUR                        0 EUR

KOKKU                                             7200 EUR              5525 EUR

Osalise etteteatamistähtaja rakendamise puhul võidaks töötaja 915 brutoeurot. Seega kui tööandjal on võimalik töötajatele vastu tulla, tuleks tööandjal töölepingute lõpetamisest maksimaalselt ette teatada – sel juhul väheneb etteteatamishüvitise osa ja suureneb välja maksmata töötasu osa (maksimaalselt kolme kuu töötasuni).

 

Tööandja kohustuseks jäävad:

1. Töötukassa poolt seatud piirmääre ületavad summad saamata töötasu, puhkusehüvitise ja hüvitamata koondamis-ja etteteatamishüvitiste osas;

2. Töötukassa hüvitatab tasud tehtud töö eest. Hüvitatavate summade alla ei käi näiteks:

  • saamata jäänud päevarahad;
  • välja maksmata kulu – ja lähetusaruanded;
  • isikliku sõiduauto hüvitised;
  • tasu valveaja eest;
  • tööandja poolt välja maksmata haigushüvitis.

3. Töötajale tööandja poolt seadusest soodsamalt arvutatud tasud. Töötukassa hüvitab ainult aegumata puhkusepäevad ja kontrollib puhkusealussummasid – kui tööandja on oma ettevõttes kehtestanud töötajale seadusest soodsamad arvestuspõhimõtted (näiteks valveaja eest makstud tasu on arvestatud puhkusekeskmisesse) tuleb need Töötukassale esitatud avalduses korrigeerida vastavalt seaduses nõutud miinimumile.

4. Minimaalne sotsiaalmaksukohustus perioodi eest mil väljamakseid töötajatele ei tehta. Ettevõttel tuleb deklareerida TSD-l minimaalne sotsiaalmaksukohustus kuni töötajate töölepingu lõpetamise kuupäevani TÖR-is.

Halvas olukorras ole aus ja tegutse targalt, kiiresti ja vastutustundlikult. Asjakohane tegutsemine võimaldab töötajatel kätte saada maksimaalselt saamata jäänud tasusid – venitamine seevastu suurendab võlgasid mida ettevõttel nagunii tasuda ei õnnestu.

 

Kontakttelefon 522 2388   © 2017 Payroll Solutions OÜ