Cloudsheet
 

Kuidas arvutatakse haigushüvitist – millised on tööandja kohustused ja võimalused ning millest lähtub hüvitise arvestamisel Haigekassa.

 

Töövõimetushüvitist on töötajal õigus saada 70% töötasust alates neljandast haiguspäevast. Neljandast kuni üheksanda haiguspäevani on hüvitist kohustatud tasuma tööandja, edasi katab kohustuse Haigekassa. Kui töötaja töötab mitmel töökohal, edastatakse haigusleht kõikidele tööandjatele ja igaühel neist on töövõimetushüvitise maksmise kohustus.

 

Tööandja kohus on edastada haigusleht Haigekassale

Tööandja leiab töötaja haiguslehe eesti.ee portaalis. Tema kohuseks on kinnitada et töötaja viibis haiguslehel, täiendada haiguslehte töötaja kalendrikuu kokkulepitud töötasuga vahetult enne haigestumist ja edastada haigusleht Haigekassale.

Tuleb meeles pidada et haiguslehe ajal ei tohi töötajale arvestada töötasu ega puhkuseraha. Kui töötaja võttis haiguslehe, kuid täitis ka haigena olles mõnel päeval töökohuseid ja tööandja maksab nende päevade eest töötasu, või töötaja otsustab vormistada kolme esimese päeva eest puhkuse, tuleb haiguslehel märkida periood mil töötajal puudub õigus haigushüvitisele ja lühike põhjus – töötamine töövabastuse ajal või puhkus -  ja haigusleht ikkagi edastada.

 

Tööandja on kohustatud maksma töövõimetushüvitist kokku kuni 5 päeva eest 

Kuna haigushüvitist makstakse ka laupäevade, pühapäevade ja riiklike pühade eest, on hüvitise aluseks kalendripäeva keskmine tulu. Tööandja leiab töötaja kalendripäeva keskmise tulu töötaja viimase kuue kuu keskmise töötasu põhjal.

Oluline on haiguslehe alguskuupäev, sest eelmise kuu töötasu peab olema töötajale sissenõutavaks muutunud. 

Näide: töötaja haigestus 08.02.2017, ettevõttes on palgapäev 10. kuupäev. Kuna jaanuari tasu pole 08.02 veel sissenõutavaks muutunud, siis arvestab tööandja haigushüvitist juuli-detsember 2016 arvestatud tasude põhjal. Kui töötaja oleks haigestunud 13.02, oleks tema haigushüvitist pidanud arvestama perioodi august 2016-jaanuar 2017 alusel.

Haigushüvitiselt peetakse kinni tulumaks, kuid seda ei maksustata töötuskindlustuse, kogumispensioni ega sotsiaalmaksuga.

 

Tööandjal on võimalus hüvitada 100% töötaja 2.-8. päeva haigushüvitisest sotsiaalmaksuvabalt

Alates 01.01.2017 võib haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu maksta sotsiaalmaksuvabalt ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest. Varasemalt lubas seadus seda teha vaid neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest.

Maksuamet on seisukohal, et ka juhatuse liikmele makstav haigushüvitis on tema keskmise tasu ulatuses sotsiaalmaksuvaba. Hüvitise summa, mis ületab töötaja või juhatuse liikme keskmise töötasu, maksustatakse üldises korras kõigi tööjõumaksudega.

 

Haigekassa maksab hüvitist alates üheksandast päevast üldise korra alusel

Haigekassa hüvitis arvutatakse Maksu- ja Tolliametist saadud andmete põhjal - kõikide tööandjate poolt töötajale eelmisel kalendriaastal arvestatud ja makstud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel (siia hulka ei kuulu näiteks haigushüvitis ega koondamishüvitised).

Haigushüvitise arvestusse lähevad ainult eelmisel kalendriaastal välja makstud tasud – kui detsembri tasud makstakse välja jaanuaris, siis need lähevad juba järgmise aasta arvestusse.

Töötaja saab talle viimase kolme aasta jooksul Haigekassa poolt arvestatud hüvitiste arvestuskäiguga tutvuda eesti.ee portaalis.

 

Kontakttelefon 522 2388   © 2017 Payroll Solutions OÜ